Täna vaatasin ühe kalli inimesega koos kunagist superfilmi Matrix.
Koju sõites mõtlesin, et lähen viivuks Statoili bensiinijaamast läbi ja ostan midagi magusat, mõeldud tehtud.. superpakkumine “2 bounty-it = 1 euro” taskus, istusin ma autosse, riietasin batoonikese lahti ja pistsin suhu.
Mõnusas unelevas ja õnnelikus tempos lasin autol teise käiguga vedada, nägin et foor läheb kohe punaseks ja milleks kiirustada. Samal ajal sõitis ristuvat teed pidi politseiauto, samuti kuidagi triivides. Selleks ajaks, kui minu armas auto mu foori stoppmärgini vedas, oli politseiauto minu vaateväljast ära ja tõenäoliselt ka mina nende omast.
Peagi süttis fooris roheline tuli. Šokolaadibatoonike mõnusasti suus ringe tegemas, alustasin taas sõitu. Olin saanud kuskil 500 meetrit sõita, kui äkitselt nägin enda taga sini-punaseid vilkureid andmas märku, et ohtlik tegelane, minu näol, tuleb “rajalt maha” võtta. Mõtlesin, et huvitav, mis võiks olla põhjus minu kinni pidamiseks, ma ei teinud ju midagi valesti, vähemasti nii mulle tundus. Lükkasin suunatule sisse, peatasin auto, lasin aknakese surinal alla ja otsisin juba rahulikult juhilube. Mõni sekund hiljem jõudis ka politseinik minu auto juurde ja küsis, miks ma ristmikule stoppjooneni välja ei sõitnud?
Vastasin, et sõitsin küll aga omas tempos.. te lihtsalt ei näinud seda, tundsin, et tekib alge mõttetuks pimedaks vaidluseks ja vaikisin, õnneks noormees mundris ei olnud vaidlusmeeleolus või olin ma ise oma maailmas keskmes ja andsin oma olekuga mõista, et ma tean tõde, et ma olen.
Noormees võttis mu juhiload ja läks operatiivautosse. Alustasin teise bounty avamisega. Tõstan batoonikese huultele ja mõtlen, no mida mulle nüüd üritatakse näidata, mida ma siit õppima pean? Kusjuures olen teadvel, et situatsioon ei ole tekkinud niisama, mida ma sellist kiirgan, et mitte kuskile kiirustav (sest punase tule alla öösel kell 01:00 kihutada pole tõesti minu meelest mõtet – mitte, et see ka muul ajal mõistlik oleks) auto peetakse kinni, järelikult on asi siiski milleski, mida mina kiirgan. Ampsan kookosest tulvil maiust ja mõtlen, no järelikult on see millekski vajalik.
Noormees saabub peagi tagasi ja teatab minu jaoks üllatava info, et autol on ülevaatus tegemata ning teeb teatavaks ka trahvimäära, mis on maksimaalselt 200 eurot. Kuna auto sai ostetud uuest peast, siis olin selle täiesti ära unustanud. Uutele autodele antakse natukene pikem ülevaatusevälp.. vist mingi 3-3,5 aastat. Mõtlen omakeskis, no ei ole võimalik, ma just käisin autoga hoolduses, mis toimub? Samas võtan auto tehnilise passi välja (toimik) ja näen tõesti, et mundris noormees ei vassigi, olengi süüdi süüdimatuses, tervelt pool aastat on ülevaatus üle läinud ja korraline hooldus ning ülevaatus pole üks ja seesama asi
. Avastan auto tehnilises passis selliseid lahtreid, mida pole kunagi varem näinud.. justkui neid poleks varem eksisteerinud. Ma isegi ei teadnud, et selline numbrike kuskil seal olemas on, mis just nüüd selles ajas ja ruumis tekitab võimaluse “süsteemil” minuga manipuleerida.
Küsin, et kas me peame selle trahvi tegema? Noormees läheb oma autosse tagasi nõu pidama ja tuleb hetke pärast reipal sammul tagasi ning teatab, et laseb mu sellel korral trahvita minema, tingimusel, kui homse päeva jooksul on ülevaatus tehtud..ta teeb nimelt auto kohta märke. Tänan politseinikku, et ta sellise otsuse tegi ja minu auto tehnilise ülevaatuse puudusest teavitas. Tunnetan, et politseinik nagu ei sooviks tänu, justkui põgeneks selle eest.. mõtlen, nojah, eks tal on vajalik säilitada näiline rangus. Siiski, olen tänulik, et olukord lahenes sedasi, käivitasin automootori ja sõitsin veel 500 meetrit ning jõudsin koju.
Kodutrepist üles hüpeldes tabab mind aga äkki naeruhoog. Ütlen iseendale: Hei Margo, ma saan aru, need olid ju agendid.. needsamad, kes tunnike tagasi filmis Matrix olid hoiatanud ja lutika istutanud (teinud märke) Thomas Andersonile aka Neole. Nüüd on selge, miks ma silma jäin, mida ma kiirgasin.. seda sama, mida täna kallis sõber oli minus näinud.. kummalist valgust. Mõnus judin käib kehast läbi, tunnen kui tore on maailma lugeda.
Hiljem mõtlen viivuks veel, et nad ei tabanud ära vist mu tänast potensiaali, muidu oleksid nad ehk teinud mulle siiski selle trahvi ära (justkui mittemillestki) ja mu vibratsioonitaset olulisel määral mõjutanud. Nüüd aga saan selle vahele jätta, saades sellest siiski väga olulise õppetunni ja info. Selle asemel kirjutasin ma selle üles ja võib-olla on sellest kunagi kellelegi põnevate elumärkide lugemisel kasu.
Elada saab kahel viisil, nii, et mitte miski Sinu ümber pole ime või selliselt, et kõik mis Sinu ümber sünnib on ime ja omab tähendust. Mulle meeldib elada sellel teisel sagedusel, sest seal on kõik võimalik. Argised asjad muutuvad ajatuks, jumalikuks koosolemise viisiks.. ma pole kunagi oma elu ja seda, et ma OLEN, nautinud nii, nagu ma seda praegu saan tunnetada. Olen selle eest väga tänulik. Ka iga suurem või väiksem negatiivne kogemus on kuldaväärt kingitus, sest muidu poleks ma hetkel siin, kus ma olen.
Siia lõppu sobib minu arvates hästi tsitaat kõnesolevast filmist Matrix..
Neo : What are you trying to tell me? That I can…dodge bullets?
Morpheus : No, Neo. I’m trying to tell you, that when you’re ready…you won’t have to…
